Täielik hüvastijätt Venemaa energiaga: kas EL suudab tulemusi saavutada ja mida see krüpto jaoks tähendab?

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks Venemaa energiast täielikult loobuda aastaks 2027. Pärast Ukraina sissetungi 2022. aastal on sõltuvus Venemaa gaasist, naftast ja söest drastiliselt vähenenud. Nafta import on praktiliselt lakanud ning gaasi tarbimine Venemaalt on samuti langenud 45%-lt 13%-le. Holland impordib nüüd Venemaalt vaid 5% oma gaasist.

Siiski on sellised riigid nagu Ungari ja Slovakkia endiselt suuresti sõltuvad Venemaa torujuhtmetest. Üleminek veeldatud maagaasile (LNG) on täies hoos, kuid toob kaasa omad väljakutsed.

LNG: alternatiiv uute riskidega

EL investeerib suuresti veeldatud maagaasi taristusse, näiteks terminalidesse, laevadesse ja uutesse marsruutidesse. Eriti kasu saavad sellest Lääne-Euroopa riigid, kuna neil on veeldatud maagaasile lihtsam juurdepääs. Kuid sellega kaasnevad ka riskid: sõltuvus sellistest riikidest nagu USA ja Katar suureneb ning veeldatud maagaasi tootmine ja transport ei ole ilma keskkonnaprobleemideta.

Hüdraulilise purustamise tehnika, mida USAs kasutatakse põlevkivigaasi eraldamiseks, on metaanilekete ja keskkonnamõju tõttu vastuoluline. Lisaks on veeldatud maagaasi (LNG) transport laevaga vähem jätkusuutlik kui torujuhtmegaas.

Mida võib plokiahel energiaturu jaoks tähendada?

Selle energiasiirde keskel ilmub ootamatu liitlane: plokiahela tehnoloogia. Kasutades plokiahela platvormidel nutilepinguid, saavad energiakauplejad, ettevõtted ja isegi leibkonnad osta energiat otse ja läbipaistvalt säästvatest allikatest. See muudab turu vähem sõltuvaks geopoliitikast ja kesksetest osalejatest.

Hollandis ja Saksamaal on juba käimas katseprojektid energiakaubanduse vastastikuse võrdõiguslikkuse (peer-to-peer) valdkonnas. See tehnoloogia võimaldab jälgida ka gaasitranspordi CO2-heidet, mis võimaldab tarbijatel teha teadlikumaid valikuid.

Mida see Hollandi tarbija jaoks tähendab?

Enamiku hollandlaste jaoks on üleminekul vähe käegakatsutavaid tagajärgi. Hinnad võivad veidi tõusta, kuna konkurents on väiksem. Gaasi päritolumaa on aga muutumas: rohkem USA-st, vähem Venemaalt või Groningenist. Ja kui varem oli peamine küsimus hinnas ja varustuskindluses, siis nüüd on fookuses ka jätkusuutlikkus.

Plokiahela tehnoloogial võib selles olla oma roll, muutes säästva energia jälgitavamaks ja õiglasemaks kaubanduse. Ka investoritele, kes krüpto see avab uusi turge.

Kas EL suudab 2027. aasta tähtajast kinni pidada?

Kuigi eesmärk on ambitsioonikas, ütlevad eksperdid, et see on saavutatav. EL on juba tõestanud, et suudab toimida palju väiksema Vene gaasikogusega. Siiski on takistusi: diplomaatilised pinged liikmesriikide vahel, alternatiivide hind ja veeldatud maagaasi logistika.

Siiski pakub see kriis ka võimalusi. Plokiahela tehnoloogia võib võimaldada energiaturu põhjalikku reformi. Märksõnadeks on detsentraliseerimine ja läbipaistvus.

Küsimus ja vastus

Kui palju Vene gaasi Euroopa ikka veel kasutab?

Praegu on Venemaa gaasi osakaal langenud 13%-ni, võrreldes 45%-ga 2021. aastal. Holland impordib nüüd vaid 5%.

Milline roll on plokiahelal selles energiasiirdes?

plokk Chain võimaldab detsentraliseeritud ja läbipaistvat energiakaubandust nutikate lepingute kaudu. See aitab jälgida ka süsinikdioksiidi heitkoguseid ja julgustab säästvaid valikuid.

Kas on realistlik, et EL loobub Venemaa energiast täielikult aastaks 2027?

Jah, eeldusel, et kõik liikmesriigid teevad koostööd ja jätkavad investeerimist alternatiividesse, nagu veeldatud maagaas ja roheline energia. Plokiahel saab seda üleminekut kiirendada ja muuta selle jätkusuutlikumaks.