Digitaalsete valuutade maailm on üle kümne aasta üles ehitatud plokiahelale. See keerukas hajuspearaamatute süsteem esindab revolutsioonilist lähenemist digitaalsele nappusele ja võltsimise ennetamisele. Google'i teadlased uurivad nüüd aga lahendust, mis võiks plokiahela tehnoloogiast täielikult mööda minna, kus valuuta turvalisus ei tulene koodist, vaid füüsika põhiseadustest.
„Kvantraha” uuring pakub alternatiivi krüptovaluutadele, näiteks Bitcoin ja keskendub probleemile, mida plokiahel püüab lahendada. Kui see lähenemisviis osutub edukaks – mis on oluline eeltingimus, kuna eeldab täiustatud kvantarvuteid –, võib see täielikult kaotada vajaduse plokiahela põhitehnoloogia järele ja kujutada endast põhimõtteliselt teistsugust teed turvalise digitaalse tuleviku poole.
Hiljutises uuringus pealkirjaga „Anonüümsed kvanttokenid klassikalise verifitseerimisega“ on Google Quantum AI, Texase Ülikooli Austini ja Tšehhi Teaduste Akadeemia teadlased edasi arendanud aastakümneid vana ideed: teoreetiline valuuta, mida kaitsevad kvantmehaanika muutumatud seadused. See uuring visandab süsteemi, kus raha ei ole üksik andmeüksus pearaamatus, vaid ainulaadne kvantobjekt, mille terviklikkust tagab reaalsuse enda struktuur.
See kontseptsioon tugineb füüsika ühele kummalisemale ja võimsaimale põhimõttele: „kloonimiskeelu teoreemile“. See põhimõte väidab, et tundmatust kvantseisundist on võimatu teha täiuslikku ja sõltumatut koopiat. Kuigi arvutis olevat andmekogumit saab lõpmatult kopeerida, ei saa kvantseisundit see teha. „Kui teil oleks dollariraha, mis oleks tegelikult kvantseisund, saaksite kvantmehaanika omaduste põhjal tõestada, et sellise oleku kopeerimine on võimatu,“ ütleb Dar Gilboa, Google Quantum AI teadur ja uuringu kaasautor. „Õnnestuda saab ainult väga väikese tõenäosusega.“ Selles süsteemis pole võltsimine mitte ainult arvutuslikult keeruline, nagu Bitcoini puhul, vaid see on ka füüsiliselt keelatud.
See rõhutab selle tehnoloogia potentsiaali otsese ohuna plokiahela mudelile. Plokiaheli peamine ülesanne on vältida topeltkulutamist ilma keskse võimuta. See saavutatakse suure, avaliku ja muutumatu pearaamatu – hajutatud pearaamatu – loomisega, mida kontrollivad kõik osalejad. Kvantraha lahendab sama probleemi palju otsesemalt. Teil pole vaja globaalset pearaamatut omandiõiguse muutuste jälgimiseks, kui märk ise on füüsiliselt muutumatu ja seda saab kulutada ainult üks kord. Plokiahel säilitab tehingute ajalugu pearaamatus, samas kui kvantraha kaitseb märki ennast.
Kui igal digitaalsel dollaril on oma olemuslik füüsiline turvalisus, muutub kogu energiamahukam töötõendi plokiahela infrastruktuur üleliigseks. Verifitseerimine on otsene füüsiline protsess, mitte globaalne konsensussündmus.
Kuigi kvantvaluutal on potentsiaali asendada plokiahela tehnoloogiat, ei jaga see sama detsentraliseeritud filosoofiat. Gilboa rõhutab seda eristust selgelt: „Me ei lahenda sama probleemi. See, mida me teeme, ei ole detsentraliseeritud, seega pole see tegelikult analoogia krüptovaluutadega tugevas mõttes.“ Google'i mudel eeldab usaldusväärset keskset emitenti, näiteks Pank, et luua kvantmärke. Sellest hoolimata kasutab see õigluse ja terviklikkuse tagamiseks leidlikult füüsikat.
Süsteem on loodud pakkuma tugevat privaatsusgarantiid, mis takistab pangal oma valuuta jälgimist. Kasutajad saavad oma kvantmärkidega koostööd tehes "vahetustesti" teha. "Kui need ei ole... identsed, tähendab see, et pank saab teid jälgida," selgitab Gilboa. Panga iga katse oma vahendeid salaja märgistada paljastatakse kohe.
See finantsrevolutsioon ei toimu homme. Gilboa rõhutab, et uuring on täiesti teoreetiline ja ületab praegused võimalused kaugelt. „See eeldab lisaks suurele ja rikketaluvale kvantarvutile ka kvantkommunikatsiooni võimalust... terve rea väga keerulisi tehnilisi väljakutseid,“ ütleb ta. Sellest hoolimata on uuring väga oluline.
See näitab, et tehnoloogia, mis on viimast kümnendit defineerinud – plokiahel – pole ainus lahendus digitaalsete varade turvamiseks. Hajutatud pearaamatu jõhkra jõu arvestuse võiks ühel päeval asendada kvantmaailma elegantsed ja absoluutsed seadused. „See on see hullumeelne tööriist,“ järeldab Gilboa. „Sellega saab teha kõiki neid metsikuid asju. See on kõrge riskiga, kõrge tasuvusega; aga see teebki selle põnevaks.“