Prantsusmaa intensiivistab võitlust krüptovaluutarünnakute vastu pärast intsidentide sagenemist 2026. aastal

Prantsuse siseminister Laurent Nuñez on teatanud ambitsioonikamast lähenemisest krüptovaluutarünnakute vastasele võitlusele pärast seda, kui kinnitas, et 2026. aasta esimesel poolel teatati koguni 77 inimröövi, väljapressimise või väljapressimiskatse juhtumist, mis kõik on seotud krüptovaluutaga. Kohaliku uudisteallika BFM Business andmetel on see arv märkimisväärselt tõusnud võrreldes 45 juhtumiga, mis registreeriti kogu 2025. aasta jooksul.

Kohtumisel Digitaalsete Varade Arendamise Assotsiatsiooniga (ADAN) tunnistas Nuñez kasvavat muret selle tõsise probleemi pärast ja lubas valitsuselt suuremat tuge. Prantsusmaa on kujunenud üheks suurimaks nn mutrivõtmerünnakute (vägivaldne väljapressimine, mille puhul kurjategijad kasutavad füüsilist sundi, et sundida ohvreid krüptovaluutat üle andma) levialaks; krüptoraha omab ligikaudu 11% prantslastest ehk umbes 7,3 miljonit inimest.

Prantsuse võimud käivitasid selle aasta alguses spetsiaalse ennetusplatvormi ning kiirhoiatus- ja kaitsesüsteemi krüptovaluutade omanikele ja spetsialistidele. Nuñezi andmetel on see süsteem seni meelitanud ligi 724 registreeringut. Erakorraliste meetmete tulemusel on vahistatud 200 inimest. Hiljuti tabati ründaja kaheksa tunni jooksul, osaliselt tänu ohvri hädaabinumbrile.

Nuñez on lubanud koostada krüptosektori turvameetmete tugevdamiseks kolmeosalise plaani. See plaan hõlmab paremat teabevahetust, eriti kuna kuritegelikud võrgustikud tegutsevad sageli rahvusvaheliselt, tihedamat koostööd ADANiga ja paremat operatiivset koordineerimist julgeolekuteenistuste vahel.

Turvafirma CertiK teatas mais, et mutrivõtmerünnakute arv kasvas 2026. aasta esimese nelja kuu jooksul võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 41%, kusjuures enamik rünnakuid toimus Euroopas. Prantsusmaad peetakse nende rünnakute „epitsentriks“, osaliselt tänu mitmete silmapaistvate ettevõtete ja nende juhtide kohalolekule, kogukonnas sügavalt juurdunud uhkeldava esitlemise ja isikuandmete vabatahtliku avalikustamise („doxxing“) kultuurile ning tõestatud haavatavusele, mis tuleneb arvukatest andmeleketest.

Šokeeriv näide on Prantsuse riistvararahakottide tootja Ledger kaasasutaja David Balland, kes rööviti koos oma partneriga 2025. aasta jaanuaris ja nõudis enne politsei poolt vabastamist lunaraha. Ledger ise koges 2020. aastal üht tööstusharu laastavamat andmeleket, mille käigus häkiti klientide andmebaasi ja lekitati üle 270 000 isikuandmete, põhjustades andmepüügi- ja mutrivõtmerünnakute laine, mis jätkub tänaseni.

Küsimus ja vastus

Millised on Prantsuse valitsuse peamised meetmed krüptolunaraha rünnakute vastu võitlemiseks?
Prantsuse valitsus on esitanud kolmefaasilise plaani, mis hõlmab muuhulgas paremat teabevahetust, tugevat koostööd Digitaalsete Varade Arendamise Assotsiatsiooniga (ADAN) ja paremat koordineerimist erinevate julgeolekuteenistuste vahel.

Miks on Prantsusmaa ja Euroopa mutrivõtmerünnakute suhtes nii haavatavad?
Prantsusmaad peetakse selliste rünnakute epitsentriks tänu silmapaistvate krüptofirmade tugevale kohalolekule, kogukonnas valitsevale avatuse kultuurile ja arvukatele andmeleketele, mis pakuvad kurjategijatele võimalusi ohvreid tuvastada.

Kuidas saavad krüptoinvestorid end nende ohtude eest kaitsta?
Krüptoinvestorid peaksid võtma ennetavaid samme, näiteks kasutama riistvaralisi rahakotte, osalema turvaprogrammides ja olema alati valvsad kahtlase tegevuse suhtes oma keskkonnas. Samuti on soovitatav kasutada hädaabinumbrit ja hoida ühendust asjaomaste ametiasutustega.