Nõudlus kullavarude Ameerika Ühendriikidest tagasitoomiseks kasvab Saksamaal üha tugevamaks. Nüüd, kui president Trump Kuna USA tundub vähem Euroopa-meelne ja üritab manipuleerida Föderaalreservi poliitikaga, propageerib üha rohkem eksperte riigi 164 miljardi euro suuruste kullavarude mujale viimist.
Näiteks kutsub juhtiv majandusteadlane Emanuel Mönch Handelsblattis kirjutades üles kulda Saksamaale saatma. „Praegust geopoliitilist olukorda arvestades tundub riskantne nii suure kullahulga USA-s hoidmine. Suurema strateegilise iseseisvuse huvides peaks Bundesbank seetõttu kaaluma kulla tagasitoomist,“ väidab ta.
Mönch pole oma seisukohaga üksi. Ka Euroopa Maksumaksjate Assotsiatsiooni ja Saksamaa Maksumaksjate Assotsiatsiooni juht Michael Jäger toetas hiljuti kulla taaskasutamist.
Rheinische Postis nimetab Jäger Trumpi ettearvamatuks ja lisatulu ihkavaks. Ta hoiatab: „Meie kuld ei ole seega enam Fedi varakambrites turvaline. Mis siis, kui Gröönimaa ümber toimuvad provokatsioonid jätkuvad? Kasvab oht, et Bundesbankil ei ole enam juurdepääsu oma reservidele. Seetõttu tuleb need kodumaale tagasi tuua.“
Vaatamata üleskutsele tegutseda on ka vastaseid hääli. Kriitikud hoiatavad, et kulla eemaldamisel võivad olla ettenägematud tagajärjed ja see võib suurendada geopoliitilisi pingeid.
Saksamaal on kokku ligikaudu 450 miljardit eurot kulda. Sellest enam kui pool asub riigisiseselt, 37% (164 miljardit eurot) hoiab USA Föderaalreserv ja ülejäänud 12% on keskpanga käes. Pank Inglismaa.
See arutelu mõjutab ka Hollandit. Hollandi Pank (DNB) hoiab märkimisväärset osa oma kullast USAs: ligikaudu 190 tonni väärtusega 25 miljardit eurot, mis moodustab 31% kogureservist.
Lisaks muutub kuld praegu üha väärtuslikumaks. Järsult devalveerunud USA dollari ja valitsusvõlakirjade väljavoolu tõttu on kulla hind tõusnud uue rekordini: 5265 dollarit troiuntsi (31,1 grammi) kohta.